On aeg esitada projektiideid Euroopa kultuuripealinna aastaks!

Elva vald kutsub kõiki eraisikuid, organisatsioone, sõpruskondi ja teisi esitama oma ideed Euroopa kultuuripealinna programmiks!  

Seekord ootame esitama just seesuguseid ideid, mida olete ise valmis eest vedama. Muidugi on oodatud ka lihtsalt ägedad mõtted, mida ei tasu endale hoida.  

Ideekorje toimub 15. aprillist 15. maini 2021. 

Projektiideed peavad vastama Tartu 2024 väärtustele, milleks on põlvkondadeülesusvaldkondadeülesus ja rahvusvahelisus.  

Ideekorjesse tuleb esitada: 

  • Projektiidee nimi; 
  • Oma idee kirjeldus, sh see, missuguste Tartu 2024 väärtustega see kokku läheb; 
  • Kindlasti tuleb kirja panna, kas soovite ja olete valmis ise projekti eest vedama; 
  • Millist abi vajate lisaks, et projekti ellu viia (meeskonnaliikmeid, ruume, mingit kindlat oskust juurde vmt); 
  • Oma kontaktandmed. 

Elva vald on koos Tartu ja Lõuna-Eestiga 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Selleks, et me kõik saaksime sellest maksimaalselt osa, kutsumegi kõiki osalema oma mõtetega ideekorjes, et parimad ideed saaksid teostatud. 

Oma idee saad esitada SIIN.

Elva vald allkirjastas Tartu 2024 koostöölepingu

27. jaanuaril 2021 allkirjastasid Euroopa  kultuuripealinn Tartu 2024 ja Elva vald koostöölepingu, mille alusel valmistatakse ette ja viiakse ellu Euroopa suursündmus.

Elva valla poolt allkirjastas lepingu vallavolikogu esimees Maano Koemets, kes ütles, et Elva on oma sportliku hingega juba tükk aega treeninud ning nüüd on üheskoos teiste 19 kohaliku omavalitsusega antud start 2024. aasta kultuuripealinna suunas. “Mul on väga hea meel, et seesugune kultuuriline suur teekond võetakse ette koos nii paljude kohalike omavalitsustega ja et Elva vald saab anda enda omanäolise panuse sellesse.”

Peale selle rõhutas vallavolikogu esimees, et Elvale on antud 2021. aastaks Euroopa spordilinna tiitel ning ta kutsus kõiki Tartumaa kohalikke omavalitsusi Elva valda, et siin üheskoos aktiivselt liikuda ja kilomeetreid koguda. “Õige pea hõigatakse välja Elva miljoni aktsioon, mis tähendab, et ootame kõiki, nii kohalikke kui ka külalisi, meie valda, et koguda üheskoos selle aasta lõpuks kokku miljon aktiivset kilomeetrit.” Aktsiooni kohta jagame infot õige pea Elva valla kõikides infokanalites.

Sihtasutuse Elva kultuur ja sport meeskond oli allkirjastamiseks valmistanud ette Elva keskväljakule välikontori, kus said lepingule anda allkirjad Urmas Klaas, Maano Koemets ja Priit Mikk.

Ajaloolise sündmuse visandas kiirelt üles kunstnik Anni Irs.

Fotosid sündmusest saate vaadata SIIN.

Loov Elva mõttetalgutel välgatasid põnevad ideed

Elva kultuurikeskusesse kogunesid 22. jaanuaril 2020. aastal Elva valla erinevate valdkondade eestvedajad, ettevõtjad ja volikogu liikmed, et anda avalöök kultuurpealinnaks valimistumisel.  Tegemist oli suurima Elva valla kultuurivaldkonna arendussündmusega, mida juhtis Ragnar Siil.

Arutelu käigus otsiti põnevaid lahendusi sellele, kuidas siduda omavahel lapsed ja noored ning kultuur, innustada loovatel lahendustel põhinevat ettevõtlust, pakkuda mitmekülgset meelelahutust, kasvatada kogukondlust ja meelitada Elvasse külalisi.

Hariv, mitmekülgne ja meelelahutuslik ajaveetmine

Ideid erinevatele sihtrühmadele suunatud harivast, mitmekülgsest ja meelelahutuslikust ajaveetmisest tuli väga palju. Need olid tõesti väga erinevatest valdkondadest ja seotud valla erinevate piirkondadega. 

Üks laiahaardeline mõte hõlmas tervet suve, mille iga nädal pakub kultuurset kosutust. See tekitaks kohalikes harjumust ja ootust selle kindla nädalapäeva järele. Ehk õnnestuks niimoodi kodustada ka mõni kunagine elvakas.

Infot ürituste kohta võiks Elva linnatänavatel jagada noored ning toimuda võiks ka laat Sädemelava, kus korraldajad saaksid oma ideid tutvustada ja miks mitte leida mõttekaaslasi ning koostööpartnereid ürituse korraldamiseks. Ka vabalava, kus igaüks saab rääkida oma loo, olgu selleks kasvõi lihtsalt muhe reisikogemus.

Mõte on välja töötada erinevad kultuuriteed oma lugudega, Kultuurisuvi, kus oleks juba varakult teada, mis piirkonnas toimub ning infot saavad noored jaotada tänavatel. Suvel võiks olla ka vaba lava, kus saaks ennast esinema registreerida, kasvõi selleks, et oma reisimuljetest rääkida. Igal kindlal nädalapäeval peaks toimuma Elva linnas mõni üritus, et inimesed teaksid ja tekiks harjumus. Läbi suveprogrammi on ehk lootust ka vanu elavakaid taaskodustada.

Kultuurikalendris olevate ürituste tutvustamiseks võiks olla kultuurisündmuste laat Sädemelava, kus korraldajad saavad oma üritust nii reklaamida, kui ka koos teistega edasi arendada. Vallas võiks ringi sõita kultuuribuss või kultuuritakso, kus saavad soovijad üritustele kohale sõita. Elvas võiks olla ka kino. Elvas võiks olla kultuuripass, kuhu saab koguda templeid osalemiseks üritustel, osalejatele võiks välja loosida erinevaid auhindu. Samamoodi võiks koolis anda see ainepunkte. Kultuuripassi võiks olla kaasatud väga erinevad kultuuriasutused, mille külastamisel saab märkeid: raamatukogud, muuseumid, teater, näitus, kontserdid (eri stiilid), mõisakülastus, kino jne. 

Ka spordivaldkonda lisandus uusi ideid nagu „Nelja silla jooks“ Elva linnas, jõeralli, ujumisüritused, ekstreemspordikeskus mõne järve ääres. 

Tore oleks, kui Elvas toimuks põlvkondi ühendav maakonna või valla laulu- ja tantsupidu või hoopis eksootiliste tantsude päev või öökontserdid. Kui Eestis toimuvad avatud talude päevad, siis Elva vallas võiks talud avatud olla terve nädala. Meie vallas võiks lisaks toimuda ka loome-ettevõtete päevad. Puudust tuntakse ka tantsuõhtutest. 

Mitmekülgseid võimalusi pakuks kindlasti ajaveetmiseks Kentsi paisjärve puhkeala, Võrtsjärve ja jõgede veetee, miks mitte rippsild üle Kavida ürgoru ning majutuskohtade vähesust võiks leevendada Võrtsjärve ääres vaiadele rajatud eksootilised ööbimispaigad. Oluline on pakkuda täiendavalt ka toiduelamust. Võimalik on välja arendada ka erinevate töötuba pakkumised.

Mis takistab mitmekülgse ja meelelahutusliku vaba aja pakkumist?

Lisaks ideedele tuli kaardistada ka võimalikke takistusi mitmekülgse ja meelelahutusliku ajaveetmise pakkumiseks ning välja toodi järgnev: puuduvad aastaringselt toimuvad suuremad sündmused; tagasihoidlik kultuuripaikade turundus; puudub üks ühendav moto või lugu; paljud kultuuripaigad on kaardistamata, samuti teekonnad ja rajad; vähene huvi loomemajanduse vastu; vähe professionaalseid tegijaid; ühtse identiteedi kujunemine on algjärgus; info edastamise keerukus; ajanappus, kohati ülepakkumine, kuid teisalt vähene mitmekesisus ning ei suudeta inimesi kõnetada; infopuudus, ei jõuta inimesteni, transpordiühendus, eriti eakatel; vähe katsetusi, „üle võlli“ üritusi; rohkem peaks olema sihtrühmade põhist lähenemist.